jajah, laiendan oma keelekeskkonna piire...inglismannide keel liig rõhuvalt domineeriv, seega kolisin oma mõttekohvritega hoopis siia. jälgede segamine on teine põhjus...jõle põnev, kaspole?

igal juhul peaksin ma ennast kokku võtma hoopis tihedamini, sest taolisel kirjutamisel on tõenäoliselt üsna mõjuv raviv toime minu veel mitte armistunud hingeseisundile. ja täpsus eneseväljendamisel tuleb alati kasuks, selles vallas ongi treeningud liiga tihti ära jäänud.

treeningutest veel rääkides, siis olen mõelnud, et peaks kätte võtma:
a) mälu
b) naudinguvõime
c) kehalise kasvatuse

et võiks nendes valdkondades oma järjekindluse väikseid varusid kasutada....seeläbi treeniks omakorda

d) järjekindlust

seega boonus oleks aukartustäratav. Peamine takistus on enese organiseerimine sellel teel, kulgemine on muretuim, aga mitte eriti edasiviiv/arendav elustiil. ehk tulen enese sundimisega siiski toime.
teen endale pai ja ütlen, et kahe päeva jooksul olen ära kimunud vaid ühe sigareti. kui sama skoor õhtuni püsib, võin HURRAA hüüda! vähemalt on algus tehtud...

nii totter on see, et ma GusGusi laulu just praegu kuulata ei saa, terve päev olen üritanud, kuid edutult. Solist laulab lihtsalt ja ilma mõtetute võnksutamisteta, hääl püsib kindlalt paigal ja see on võluv. selline vahetu esitus ja see mulle sobib + haakuvad sõnad. Haakuvad millega? noneh, selle olukorraga, mille S. lahkudes maha jättis. nimetatud laul kohe esimesel kuulamiskorral võimendas sedasamust segasevõitu kui ometi nii naudniguküllast tunnet minu sees...see on erutav olukord, kus ma ei suuda sellest kõditavast tundest lahti lasta ja samas ei taha ma midagi selgepiirilisemat välja käia ega lubada. a kas mõlemat saab? no mingi aeg kindlasti annab põigelda vastuste eest ja hulpida õndsalt, üheltpoolt on see kurnav ja teiselt poolt mitte eriti siiras. see on paha.